001 Peter August Friedrich von Manteuffel (1768-1842)

“Hull krahv” – lennunduspioneer / “Crazy count” – aviation pioneer

rtj

Peter August Friedrich von Manteuffel (1768-1842)

Ravila mõisa kõige tuntum ja värvikam mõisnik läbi ajaloo on olnud krahv Peter August von Manteuffel. Kokku kuulus tema valdusse Eestimaal 12 mõisa.
Ta sündis 1768 aastal Tallinnas, kuid enamuse elust veetis Ravila mõisas. Noorusajal rändas palju ringi mööda Euroopat. Koduõpetajaks oli talle tuntud kirjamees Otto Wilhelm Masing.
Üks Peter von Manteuffeli vastuolulisemaid isiku omapärasid oli see, et ta ei hoolinud oma mõisniku seisusest. Ta proovis järgi ka need ametid mida tuli talupoegadel ta mõisas teha. Kord lasi oma kupjal end ka kuuri all piitsutada, et tunda saada mida talupoegadel kannatada tuleb. Nooruses käis ta läbi ennekõike just mitte aadli seisusest neidudega. Kuid vanemas eas siiski abiellus paruness Uexküll-Güldenbandiga.

18. sajandi lõpp, mil Peter ringi reisis oli Euroopas palju leidureid ja entusiaste kes soovisid luua lennumasinat. Sellest sai ka tema endale leiutamispisiku külge.

The most famos and colorful landlord in Ravila mainor has been count Peter August von Manteuffel. All together he owned 12 mainors over Estonia.
He was born in 1768 in Tallinn, but spared most of hist life in Ravila. At young age he traveled over the Europe. His hometeacher was well known Estonian linguist Otto Wilhelm Masing.
One of the most controversial thing about Peter was that he didn’t care as much about his higher class. He tryed out all the works that peasants did in his manor. Once he asked mainor’s overseer to whip him just to get to know how punished peasants felt.
When he was younger, he dated many girls who didn’t belong to nobel class as himself. But finally he did marry countess Uexküll-Güldenband.

At the end of 18’th century when Peter travelled alot, in Europe there was many inventor who tryed to make flying machine. That is where Peter also got infected by inventing.

IMG_3857

Ravila mõis 2017  / Ravila mainor 2017

Ametlikult peetakse Wrihti vendasid esimesteks inimesteks kes lendasid õhust raskema lennumasinaga(1903), kuid tervelt 100 aastat enne neid olevat millegi niisugusega hakkama saanud Peter von Manteuffel oma Ravila mõisa katuselt. Brothers Wright are the official aviation pioneers – the first humans who flew with ‘hevyer than air’ device(1903). But actually 100 years before them did Peter von Manteuffel exactly the same thing from his Ravila mainor’s roof.

firefox_2018-02-18_18-48-15

     1939 aasta 21. jaanuari ajaleht “Esmaspäev” kirjutas Peter von Manteuffeli lennukatsetusest Pada mõisas.
      The story of Peter von Manteuffel‘s flight in Pada manor was published in 1939 21.january newspaper “Esmaspäev“.

Peter krahv Manteuffel, Eestimaa esimene lendur.

     Ebaõnnestunud lennupäev poolteistsada aastat tagasi Pada mõisas. Kirjanikust krahvi õnnetu õhusõit. Lennukirusud säilisid Padal veel kuni Maailmasõja lõpupäevini.

     Peter krahv Manteuffel omab eesti kirjanduses oma kindla koha. Ta on kirjutanud kaks raamatut: 1888. a. “Aiavite peergo valgussel” ja aasta hiljem “Villem Navi ellopäevad”. Kirjandusloo õpikutes esitatakse teda balti idealistina, kes hoolimata oma vigasest eesti keelest ja võmalusest enesele ja kogu mõisnikuseisulsele seeläbi kahju teha, sule pihku haaras ja eesti rahvale vaimuäratust ruttas pakkuma.
Krahv Manteuffel oli oma aja kohta selleks siiski küllalt laialdaste ja mitmekülgsete huvidega inimene, et rahuldada rahvavalgustaja ülesannetega ainult kitsa kirjasõna piirides. On teada, et krahv omas laialdasi tehnilisi huvisid, mis keerlesid peamiselt tol ajal veel nii fantastilisena tunduva lendamise idee ümber. Kahjuks pole Manteuffelit seni veel sellest küljest käsitatud. Leidub vaid õige napp teade(“Baltische Monatsschrift”, Band 68), mille järele krahv olevat leiutanud lennumasina. Seda rohkem on aga Manteuffelist ja tema kuulsast aeroplaanist, lennudemonstratsioonist Pada mõisas ja krahvi allakukkumisest säilinud suust suhu ja põlvest põlve antud teatmeid kohalike sakslaste mälestusis, Elavalt ja värvikalt esitab neid allpool preili Clara Hunnius, kes lapsepõlves ise Manteuffeli purunenud lennukit Pada mõisas näinud. Lennukirusud säilisid Padal veel kuni Maailmasõjani, millal need ühes mõisaga tules hävisid.
Millal ebaõnnestunud lennukatse Pada mõisas aset leidis, selle kohta puuduvad täpsed andmed. Küll aga võib enam-vähem kindlasti ütelda, et see sündis sajandivahetusel, s.o. 1800. aastate paiku.

IMG_5323

Pada mõis 2017 / Pada manor 2017

Lennukituba.

     Selles ümbruses, kuS ma veetsin oma lapsepõlve ja nooruseaastad, asus Pada ilus mõisamaja. See oli küll ilusaim hoone kogu ümbruses. Kõrgel üleval maaliliku Pada jõe järsul kaldal pesitses see valge loss. Selle olevat ehitanud keegi prantsuse ehitusmeister, kes umbes samal ajal ehitas ka Tallinnas Toompea lossi.
See oli kahekordne peagu nelinurkne suur kivimaja loendamatute tubadega. Alumisel korral elas tollal rentnik, kelle lapsi me sageli külastasime. Need olid huvitavad külastused. Meile anti sõbralik luba ikka jälle tuhnida ülemise majakorra tühjades tubades. Ikka jälle leidsime imetaolisi asju. mida me varem ei olnud märganud.
Üks suur tuba oli täidetud jahi- ja ratsarõivastega, mis kuulusid vanadele Manteuffelitele ja Kotzebuedele, kes üksteise järele olid lossi omanikeks. Ratsutussaapad kannustega ja ilma, veesaapad, vildid, karusnahksed saapad jne. Sadulad ja igasugused hobuseriistud, ühes nurgas isegi paar täiesti lagunenud pistolit, lõputut koli, kuid ometi nii huvitavat, et pikki tunde võis veeta selles toas. ülal oli ka nn. vaimudetuba, mille kõik seinad olid kaetud hinnaliste peeglitega; ilus elegantne salong. Kus sa ka seisid või liikusid, kõikjal ilmus su kuju mitmes peeglis, kummardus ja pöördus, seisis ja köndis vastavalt sellele, milliseid liigutusi tegid ise. Meile pakkus lõbu mõnele inimesele hirmu teha, kes seda tuba veel ei tunnud. Seda tuba, nagu öeldud, nimetatigi vaimudetoaks, kuigi see vaimudega polnud vähimatki tegemist.
Huvitavaim ja ilusaim oli siiski lennukituda, nagu seda nimetati. Selles toas olid kõik kohad täis võimatut koli. Ühe seina ääres lebas kummaline ese, mis näis ilma ratasteta käruna või toana iseäraliku tugitoolina. Rentniku lapsed olid kuulnud töölistelt ja toatüdrukutelt, et see olevat toana lennuk, millega kaua aega tagasi üks Manteuffel alla kukkunud. Nimetasimegi siis seda lennukiks ja mängisime selle kummalise esemega huvitavaid mänge.

Tsaari esindaja palutakse demonstratsioonile.

     Kaheksateistkümnenda sajandi lõpul sa üheksateistkümnenda algul kuulus Pada loss ühele krahv Manteuffelile. See oli väga õpetatud mees kes reisinud kõigis maades, et kõike kuulda ja õppida, mida tolleaegne teadus inimesele võis pakkuda. Ta elas pikemat aega Itaalias ja Löuna-Saksamaal ja jälgis seal teratva tähelepanuga lennuasjanduse esimesi katseid. Paistab, et see idee võlus ta täiesti ning äratas temas soovi anduda sellele teadusele. Oli ju siis väikeste õhupallide arenemise aeg.
Krahv Manteuffel pöördus siis ainult lühikeseks ajaks kodumaale, korraldas oma rahaasju, andis oma mõisade valitsemise üle usaldatavale valitsejale ja sõitis välismaale tagasi, et täiesti pühenduda äsjatekkinud lennuasjandusele. Ta oli veendunud, et see idee peab omama suure tuleviku, ja tundis enda kutsutud olevat oma eesti kodumaal uuele leiutisele esimesena teed rajama ja kaasmaalastele näitama, kui kerge on õhus lennata.
Manteuffel veetis nüüd mitu aastat täiesti välismaal, pühendudes täiesti uuele teadusele. Tähelepanelikult jälgis ta igat uut saavutist sel alal ja astus ühendusse kõigi isikutega, kes selles kauges minevikus töötasid lennuassanduse kasuks. Ta püüdis igaühe juures midagi õppida, töötas kõikjal kaasa, kuulas loenguid ja muretses endale kõik raamatud, mis vähegi teda huvitava ala üle kõnelesid.
Nii teadmistega varustatuna pöörduS ta viimaks kodumaale tagasi. Ja varsti arenes Pada lossi ülemisel korral palavikuline, kuid täiesti saladuslik tegevus, Krahv laskis mitu tuba täiesti tühjendada ja korraldas need oma töötubadeks. välismaalt tõi ta kaasa hulga osavaid töölisi ja mehaanikuid ning kutsus neid hiljem veelgi juure. Ka oma tööliste seast Padal valis ta tublimad välja ning rakendas nad tööle, ülemjuhatajaks oli krahv ise. Ehitati midagi enneolematut. Kõik kaastöölised olid peagu vandega kohustatud vaikima. Hoolikalt hoiti eemale kõik uudishimulised, mis oli seda raskem, et töö kestis mitu aastat. Krahv kirjutas isegi tsaarile, teatas oma kavatsustest, palus selleks luba ja avaldaS alandlikult soovi, et Tema Majesteet saadaks armulikult oma esindaja esimesele lennupäevale.
Töö arenes usinast. Naaberkülade elanikud vedasid materjali. Ka neile oli karmilt keelatud sellest kõnelda, mis laadi see materjal oli. veel meie ajalgi leidus vanu inimesi, kes kiitlesid, et nende vanematele või vanavanematele anti usaldav luba materjali muretsemiseks. Mõne aasta pärast oldi niikaugel, et krahv julges astuda avalikkuse ette.

Pidu algas.

     Seda suurt sündmust kavatseti ühel ilusal kevadepäeval. Pada lossi aias ja pargis seisid-puud ja põõsad täies öiteehtes. Õuel aga valitses elav tegevus juba varahommikust alates. Loendamatud teenrid jooksid edasi-tagasi, tosinad lauad olid asetatud lossi ruumikatesse saalidesse ja ilusasse puiestikku. Pärast suursündmust, mis oli määratud kella ühele, pidi ühine lõunasöök ühendama kõik külalised kõrged ja madalad. Keedeti mitmes köögis. Kokad, teenrid, toatüdrukud, kutsarid, hobusepoisid sagisid läbisegi. varsti oli õu täis kalesse, troskasid, vankreid. Hobused, kes tallidesse enam ei mahtunud, seoti vankrite külge, kus nad rahutult hirnusid. Loendamatud inimesed voolasid edasi-tagasi, armastustväärne perenaine vöttis majauksel vastu külalisi ja palus neid astuda puiestikku. Sinna olid asetatud pingid ja kaetud laudadele kandsid teenrid parimaid palasid. Siia oli kogunenud peagu terve Virumaa. Rannikult, 30 versta eemal asuvast Rakverest oli tulnud inimesi. Koos oli rahvast mitusada.
Teisel jõekaldal olid oma naiste ja lastega aset võtnud talupojad tviiest mõisa juure kuuluvast suurest külast. Ka neile olid lauad kaetud, sest pärast õnnelikku lendu pidid nad koos teistega seda pühitsema.

Esimene kell… teine kell… kolmas kell…

      Kõik ootasid pingutava uudishimuga seda suursündmust ja kõik püüdsid leida vaba vaate rõdule, kust lend pidi algama. Kõigi inimeste kõnelus keerles vaid selle ühe punkti ümber kas lend õnnestub või ei. Sest see sündmus oli ju midagi enneolematut.
viimaks ometi avanes lai uks, mis viis rõdule. Teener astus rõduvõre juure ja andis esimese kella. Pinge kasivas, keegi ei söandanud enam kõvasti kõnelda, inimesed tardusid ootuses. Tasane tuuleiil läbistas puiestiku, mis seisis vaiksena säravas päikesepaistes. Kuid ootamine kestis siiski liig kaua, inimesed hakkasid uuesti lobisema.
Pärast pikka ootamist viimaks teine kell. Nüüd märgati rõdu taga suures saalis ärevat liikumist. Inimesed jooksid edasi-tagasi, kõlas krahvi käskiv hääl. Lõpuks ometi kõlas kella nelja paiku kolmas kell. Nüüd lükkasid teenrid mingi suure asja rõdule. See näis kandetooli või tugitoolina, mis omas ees liikuva ketta. Inimesed tunglesid ligemale rõdu alla, et paremini näha. Mehed ronisid pinkidele ja laudadele. Lõpuks astus krahv Manteuffel ise rõdule ja ütles mõne tervitussöna, avaldades tänu kõigile juuresolijatele, kes polnud hoolinud siiatuleku vaevast. Siis astus ta ehitise juure, vajutas ühele nööbile ja mõlemale poole tugitooli avanesid võimsad tiivad. Hiigelsuured, palju, palju suuremad kui tool ise.

Krahv lendab ja… kukub

     Krahvi viipe peale eemaldasid teenrid rõduvõre. Krahv istus toolile ja pani eesasetseva ketta käima. Tasase surinaga liikusid tiivad, tool tõusis aeglaselt ja libises üle rõduserva ning allseisvate inimeste. Aeglaselt pöördus lennuk ja võttis suuna üle puiestiku heinamaa poole. Algul vaikisid inimesed hingetult, siis kostis mürtsev “elagu” sadadest kõridest. veel polnud lennuk ületanud puiestiku viimaseid puid, kui vajus esmalt alla üks tiib. siis teine. Kuuldi ketta surinat, kuid asjata! lennuk kaldus küljele, tiivad takerdusid okstesse. Hirmukisa kõigi kõridest, kes alles äsja junbeldasid.
Mehed tõttasid önnetusekohale. vaene krahv Manteuffel oli sõidukist välja paisatud ja lebas puruksrebitud rõivastega pooleldi minestunult maas. Ta tõsteti üles ja kanti majja. Kurb lõpp kõigile rõõmsatele lootustele ja ootustele’ „OH. minu töö!” see on kõik, mis ta kõneleb. Nüüd tunglevad pealtvaatajad önnetusekohale Milline kurb vaatepilt avaneb neile! Rusudeks muutunud lennuk ripub puuokstel kuna mõned tükid juba lebavad maas. Mõned töölised ronivad puusse, et sealt rususid alla tuua. See on tülikas ettevõte. Tuuakse kohale redelid ja köied ja mitu tundi kestnud pingutuste järele õnnestub kõik alla tuua. Rusud viiakse majja ja hoitakse majahärra käsul ühes toas alal. Hoiatamaks eeskujuks talle endale ja ka tulevastele põlvedele, nagu krahv Manteuffel ise ütles.
Päästetööde kestel seisavad pealtvaatajad nõutult. Ilm oli ilus ja suures kaunis puiestikus oli hea olla, kuid kõigel lasus nagu mingi surve. Pealtvaatajate seas viibisid ka paar arsti, need olid haige juures. Tagasi tulid nad rahustava teatega, et haige olukord pole kardetatv. Tugev põrutus, mõned muhud ja kriimustused. Nüüd ilmus ka majaproua ja palus oma mehe nimel, et külalised ei laseks end eksitada ja asuksid lauda. Mõningate vastutvaidluste ja tõrkumiste järele võeti see soov meeleldi kuulduvaks, sest oli juba õhlupoolik, kell 6 ning inimesed kauasest ootamisest väsinud ning näljased. Külalised oskasid häid toite hinnata, kuid meeleolu jäi tõsiseks ning rusutuks. Kohe pärast lõunasööki veeresid sõidukid ukse ette ja külalised jätsid lahke majaproua tänades jumalaga.

Lennuki lõpp.

     Nii lõppes esimene lennukatse meie kodumaal. Krahv Manteuffel ei suutnud kunagi unustada seda ebaõnnestumist. Ta jäi inimaraks erakuks, kes kogu maailmast tagasi tõmbus ja mõtiskles vaid selle üle, miks tema lennukatse ebaõnnestus. Kuid tal polnud ka enam julgust uuesti otsast alata. Nii elas ta Maitselt ja tagasitõmbunult oma lossis ja sallis ainult kõige paremate sõprade külastusi. Elurõõmus krahminna ei talunud seda elu. Tema soovil müüdi mõis, kuid selle tingimusega, et esimese lennuki rusud alatiseks jääksid Pada mõisasse. Nii see ka oli. Sellepärast meie, lapsed, nägime veel neid risusid. Pada loss ja lennukirusud elasid koos üle Maailmasõja ja hävisid üheskoos leekides Maailmasõja miimastel päevadel.

Clara Hunnius.

Ravila mõisa lugu

9789949811687 «Ravila mõisa lugu» on raamat Ravila mõisa ajaloost, mõisas valitsenud mõisnike tuntud suguvõsadest (Uexküllid, Detloffid, Mannteuffelid, Kotzebued, Pilar von Pilchaud) ja omandisuhete kujunemisest, mõisaorjusest ja selle vastu võitlemisest Kose kihelkonnas, mõisas tegutsenud koolidest ja seal õppinud õpilaste mälestustest.

Kuulsuse Narrid

    Tõenäoliselt sai Eduard Bornhöhe(1862-1923) oma 1892 aastal valminud “Kuulsuse narride” kirjutamisel ainest ka Peter von Manteuffelist. “Kuulsuse narrid” oli satiirilise jutustuse “Tallinna narrid ja narrikesed” esimene osa. Nimelt sõidab sealgi leidur Jaan Tatikas omaloodud lennumasinaga maja katuselt alla.
Eduard Bornhöhe sündis Pada mõisast umbes 25 km kaugusel Kullaaru mõisas.

firefox_2018-02-18_20-02-241. Tallinn / 2. Ravila mõis / 3. Pada mõis / 4. Kullaaru mõis

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s